Steve Jobs broneeris 50 miljoni eest kaubaruumi



Kui Steve Jobs 1997ndal aastal tagasi pöördus Apple ette otsa (tema enda ettevõte, kes ta mitu aastat varem sealt sõna otseses mõttes välja viskas), saatsid enamus elektroonika tootjaid oma kaubad Hiinast muu maailma poole mööda merd. See oli lihtsalt nii palju odavam transpordi viis võrreldes lennutranspordiga. Jobs hakkas kohe, praktiliselt esimese asjana, tööle Apple tarneahelaga. Kindlustamaks, et nende uhiuued värvilised läbipaistvad iMaci arvutid oleksid jõuludeks üle maailma müügilettidel saadaval maksis ta 50 miljonit dollarit selle eest, et broneerida ette ära kogu lennukauba vaba ruum Hiinast. See lüke praktiliselt invaliidistas kõik teised elektroonikatootjad (nt Compaq), kes hiljem pühade lähendes ja kuupäevade kukkudes avastasid, millega Jobs oli tegelikult hakkama saanud. Mitte keegi teine ei saanud selle tõttu oma viimase hetke tooteid poelettidele pühadeks. Endine HP tarneahelajuht Mike Fawkes ütles, et see oli temaga jaoks see hetk "Oh s..t" hetk.


Apple on sellest ajast saati oma tarneahela muskleid näidanud igal aastal enne pühi saates nii suures koguses tooteid üle maailma, et see on halvanud kogu teiste "esimese taseme" tootjate logistika. Aastal 2019 moodustasid Iphone'd 0.8% (!) Ameerika kaubanduspuudujäägist (1.9 miljardit dollarit).


Kui aastal 2014 tuli välja iPhone 6, tuli sellele nii palju eeltellimusi juba esimese 24 tunniga (üle 4 miljoni), et kogu senine toodud varu hakkas lihtsalt otsa saama. Jobs läks jällegi sama teed ja broneeris väidetavalt ära kõik kaubalennud Hiinast Ameerikasse terveks kaheks nädalaks. Varsti peale seda hakkasid ringlema fotod iPhone saadetiste kaosest üle maailma, uhked piloodid pildistasid ennast Boeing 747's seljataga 195 000 IPhone'i.


Aga mitu IPhone`i mahub üldse kaubalennukisse Boeing 747?


Alustuseks olgu kohe öeldud, et Boeing 747-8F (F = freighter ehk kaubalennuk) on täna tootmises olev maailma kõige suurem kaubalennuk. Olles samas ka ainuke tootmises olev lennuk nö ninauksega.


Nagu kõik teavad toodetakse Apple`i tooteid Hiinas aga, kuidas need saadetakse Euroopasse või Ameerikasse, kas mööda merd või lennukiga?


Arvestades, et 40 jalasesse konteinerisse mahub 44 000 IPhone`i tuleb sama koguse lennukiga saatmine 5-10 korda kallim. Siiski kasutatakse lennutransporti, sest 44 000 telefoni hind suurendab kapitali kulu, mis nende all on kinni meretranspordi pikema transiitaja jooksul nii palju, et see muudab mereveo tegelikult Apple`i jaoks oluliselt kallimaks.


Aga nüüd siis peamise teema juurde ehk mitu telefoni mahutab maailma suurim kaubalennuk Boeing 747-8F. Siin tuleb silmas pidada, et lennuk võib mahutada küll palju kaupa, kuid selle hulk on piiratud ka maksimaalse kaaluga, mida lennuk suudab kanda.


747-8F suudab kanda 135 tonni kaupa või kuni 600 kuupmeetrit ehk siis kumb enne täis saab, paneb piirangud veetavale kauba kogusele. Arvestades, et koos pakendiga kaalub IPhone 6 ca 385 grammi olles mõõtudega 15.5 x 9 x 6 cm mahub eeldatavalt 600 000 telefoni Boeing 747-8F`i (arvestades 5% ruumikaduga). See teeb aga kokku 231 tonni, kuid 747 suudab kanda vaid 135 tonni ehk ainult 58% lennuki kaubaruumist oleks kasutatud. See, kuidas lennuliinid sarnased olukorrad ära lahendavad on ka võtmeks, kuidas viimased raha teenivad. Lennuliinid panevad lennukisse 200 000 telefoni, mis teeb kokku 77 tonni ja jätab ligi pool kaubaruumi vabaks. Vaba ruum täidetakse ära kaubaga, mis on mõõtmetelt suur, kuid kaalult kerge. Lennuliinid konsolideerivad rasked kaubad kergete kaupadega, et saada ideaalne suhe, mis laseb neil hinnastada raske kaup reaalkaalu pealt ja kerge / suur kaup mahukaalu pealt.

Kalev Kirt

Müügijuht

Flameko Forwarding

+372 535 000 10

kalev@flameko.ee

flamekofr.com